..vaadates mis tempoga ma siia postitusi üles panen. Või kuidas ma pole suutnud siiani ühtegi kirja sõpradele valmis kirjutada ega ühtegi postkaarti ära saata (neid on mul valmis kirjutatuid juba igaühele umbes kolm sahtlisse kogunenud..unustan lihtsalt alati postitada).

Aga igatahes..praegu on meil siis siin uus aasta. Elu läheb aga ikka suhteliselt sama tempoga edasi. Mõlemad teeme kõvasti tööd. Natuke on meil Siimuga ainult ära vahetunud asjad- temal on viimased nädalad olnud sellised 30-35 tunnised ja mul on keskmiselt 55 tundi nädalas. Meil on viimase poole kuu jooksul töölt 2 ettekandjat ära läinud aga kedagi asemele pole võetud..seega on meid praegu suure 2-korruselise restorani peale ainult 6 töötajat(ja üks meist on veel praegu 2 nädalat puhkusel) ja kõik peavad nii palju rahmeldama et vähemasti mina tunnnen ennast küll nagu tühjakspigistatud sidrun. Praegu ongi üle pika aja üks vaba päev..ja nii palju toimetusi on vaja tänasega ära teha. Kuigi tegelikult peaks lihtsalt voodis vedelema ja ravima ennast. Viimased 2 päeva olen hambad ristis palavikuga tööl pidanud käima. Ma olen suutnud jälle natuke tõbiseks jääda. Siin Londonis muud ei olegi kui et kogu aeg olen haige. Ma ei tea mis värk on. Seagripp ilmselt:D

Aga jah..täna plaanin ilmselt mööda erinevaid matkapoode ringi kolama minna. Meil on praegu siin suured allahindlused igal pool. Ja kuigi kohutav kiusatus on muidugi endale uus garderoob shopata:D, siis tegelikult oleme Siimuga mõelnud et praegu oleks parim aeg reisi jaoks kõik vajalik varustus ära osta. Sest allahindlused ei ole mitte ainult riidepoodides vaid igal pool. Umbes nädal tagasi tegime juba esimesed sammud ja ostsime seljakotid ära:)..Ja täna ma lähen matkatossude jahile.

Okei..nüüd ma rohkem enam midagi kirjutada ei oska. Aga ma luban et ma mõtlen õhtuks veel mingeid asju välja mis meil siin toimub ja siis kirjutan edasi.

Täna oli meil Siimuga mõlemal vaba päev ja otsustasime natuke linnast välja minna. Et mul on praegu just üks Inglismaad ja inglasi kirjeldav raamat käsil ja seal räägiti Windsorist ja sealsest suurest pargist hästi, ajasime ennast vaba päeva kohta võrdlemisi varakult (kell 10 on varakult, kui töölt alles kell veerand 2 öösel koju jõuda) üles ja hakkasime Windsori ja Etani poole seiklema. Pakkisime end soojalt riidesse(ilmad on siin juba päris krõbedalt külmad), pikinkumaterjali ja fotokad kaasa ja asusime teele.

Rong Etonisse ja Windsori läks Paddingtonist. Sealt samast, kus elas karupoeg Paddington (võib-olla mäletate..kunagi oli raadios kell 9 temast une-järjejutt ka).

Umbes poole tunni ja ühe kiire ümberistumise järel olimegi Windsori ja Etoni keskuses. See oli TOHUTULT nummikas pisike linnake, keskel suure Windsori Paleega..

Ja just siis, kui me seal ringi uudistasime, toimus seal vist mingi tähtis kuninglik üritus. Igatahes ma arvan suhteliselt kindlalt, et kuninganna oli seal:D Võib-olla leiate siit pidilt üles ta.

Aga suhteliselt kohe läksime parki jalutama.. Kohe Windsori palee juurest läks pikk-pikk allee suure monumendi juurde. Ma arvan et meil läks ühe otsa kõndimiseks vähemalt tund aega. Seega oli täna kõvasti jalutamist.

Siim tegi pargis igasuguseid põnevaid pilte ka. Nägime metsaserval näiteks faasaneid. Ja siis kaugemal oli tohutult palju hirvi. Mulle tundub, et hirved on siin vist igas suuremas pargis. Kui juba Richmond Parkis elab umbes 600-700 hirve, siis Windsoris on vist veel rohkem. Aga hirved hirvedeks, tegelikult oli hästi ilus ja tore vahelduseks kusagil linnakärast eemal olla.Muide..selles raamatus INglismaa kohta, mida ma parasjagu loen, ütles autor, et kui Windsor Parkis mõnda autot näha on, siis suure tõenäosusega on see kuningliku perekonna liige sest tavaautod seal ringi sõita ei tohi ja et tema näiteks kunagi ammu nägi seal printsess Dianat autoga sõitmas. Ja seega me üritasime igasse pargivahi autosse piiluda, et kas kuninganna või William või Charles või keegi istub ka äkki seal.

Lõpuks, kui hämaraks hakkas minema, läksime tagasi linna, sõime pubis mõnusad inglise õhtusöögid, jõime õlut(ok, mina jõin tegelikult shandyt-õlle ja limonaadi segu). Ja lõpuks sõitsime rongiga tagasi Londonisse. Suutsime vahepeal vist natuke vale rongi peale ka istuda, mis tegi 6 lisapeatust, aga saimegi mõnusalt magada sõidu ajal.

Ma ei kujuta ette, kuhu kõik need ilusad pildid siit blogi algusest kadusid:S

Mul on praegu 3 vaba päeva järjest. Neist 2 on peaaegu läbi ja olen need kodus koristamisele ja küürimisele kulutanud.. homme lähen vist Portobello turule:)

Ja tahtsin veel öelda, et meil käis tööl ühel õhtul see Spice Girlsi Gery oma peikaga.

Mul ei lähe see blogi kirjutamine just kuigi sujuvalt ja siis ma nüüd teen lühikese ülevaate sellest, mis viimasel ajal juhtunud on.

Oleme Siimuga nüüd kahekesi sest Ilona läks mõned nädalad tagasi oma sõbrannale Bangladeshi külla ja tuleb alles 2. detsembril tagasi. Aga tegelikult on siit viimasel ajal tunduvalt rohkem rahvast läbi käinud ja me enam päris NII erakute elu ei ela. Paar nädalat tagasi käisid Siimu sugulane Tanel ja ta tüdruk Monika Londonis ja käisime nendega ühel õhtul väljas istumas ja pärast olime siin. Siis viimased poolteist nädalat elasid Siiri ja James meiega siin koos. Siiri sai oma uue korteri võtmed kätte ja tal oli sellega seoses Londonis palju tegemist. Neljakesi oli päris tore. Kuna neil Manchesteris on väga väike köök siis neil oli siin, kus on veits rohkem ruumi söögitegemiseks, koguaeg kokkamistuju ja nad meisterdasid igal õhtul midagi head. Ja üldse oli tore vahelduseks kellegi teisega peale Siimu koguaeg koos olla:P. Aa..siis vahepeal käis mu vend Urmas ka Londonis klassiekskursioonil ja ühel õhtul sain tema ja ta sõpradega kokku. Ja tagatipuks olid Siimu vanemad ka möödunud nädalavahetuse Londonis. Reedel käisime kõik kuuekesi (Siiri, James, Siim, mina ja Siimu vanemad) väljas söömas ja laupäeval käisime Siimu ja ta emaga muusikali vaatamas. Kuna mõte muusikalile minna tuli alles eelmisel päeval siis oli piletite saamisega natuke raskusi ja osa etendusi välja müüdud. (Ma kavatsen kindlasti siin olles Siimu endaga koos “The Lion Kingi” vaatama vedada:D..ja siis pooli laule kaasa laulda:D) Aga käisime igatahes “Dirti Dancingut” vaatamas. Muidu oli etendus tore ja tantsuosa oli ka päris äge. Ja pooled  vaatajad olid üldse nii suured fännid, et kordasid repliike näitlejatega kaasa. Aga kuna meist keegi “Dirty Dancing” filmist eriti midgai ei mäletanud (ja mina pole seda üldse näinud), siis oli veidi raskem asja jälgida ja aru saada. Niiet peakski nüüd millalgi lähiajal videolaenutuses käima ja selle filmi ka tagantjärele ära vaatama.

Hmm..mis veel..aa..vahetasin töökohta. Päris kurb oli tegelikult ära minna sest viimasel ajal on töökaaslased tõesti väga kalliteks saanud ja omanikuga sain ka väga hästi läbi. Aga noh..uues kohas on mu palk 2 korda suurem. Pühapäeval oli mul viimane tööpäev. Õnneks lõppesid seal suhted kõik ilusti ja omanik tegelikult ütles, et kui mul peaks asjad uues kohas kuidagi viltu vedama või middgai juhtuma siis olen alati tagasi oodatud. Ja siis esmaspäeval kutsusin töökaaslased enda juurde külla. Et nad tahtsid mingit Eesti sööki, siis lubasin neile kartulisalatit teha. Aga siis hakkasin mõtlema, et kust ma küll kõik õiged koostisosad saan..Sest et kuigi majoneesi ja hapukoort ja vorsti on Inglismaal ka, ei ole need ju üldse õige maitsega. Ja nii ma otsisingi pool päeva mööda Fulhamit õigeid asju.. Lõpuks ostsin pooled asjad ühest Araabia poest..ja siis sealt tagasi tulles ja mõeldes, et kust ma ülejäänud saan, nägin teisel pool teed väikest silti (vene tähtedega) “Jalta Produktõ”. See oli umbes 7 ruutmeetri suurune kohvik/pood, kus müüdi erinevaid vene asju..ja ma sain sealt kõik vajaliku!! Õige majoneesi, hapukurgid, herned, “Doktorskaja” vorsti ja isegi pelmeenid tagavaraks, kui suur isu peale tuleb. Siis muidugi kui asjad ostetud juhtus nii nagu alati kartulisalatit tehes..et suureks rahmeldamiseks läheb. Minu meelest on igal sünnipäeval nii, et külalised juba tulevad, kui veel viimaseid asju kokku keerad. Igatahes siis kõik võidu hakkisime siin Siimu ja Siiriga. Ja lõpuks saimegi täitsa õige maitsega kartulisalati:DD. Ja et nende vanemad olid just meile musta leiba ka toonud kaasa siis oli täitsa Eesti värk. Ja töökaaslastele ka meeldis:). Naljakas kusjuures, et kõik ütlesid, et nende kodumaal tehakse täpselt samasugust asja..Näiteks Bulgaaria tüdruk ütles, et TÄPSELT sama maitsega salatit teevad nad.. Ja Mehhiklased ütlesid, et neil on ka peaaegu sama maitsega mingi söök..ainult et nad panevad veel jalapenosid ka sisse:D

Aga ma natuke räägin oma uuest tööst nüüd ka. Täna oli mul tegelikult esimene tööpäev. Koha nimi on PJ´s Bar and Grill ja see asub umbes 20-25 minuti jalutamise kaugusel, Chelseas, South Kensingtoni metroopeatuse juures.

Et sealne elurajoon on üks Londoni peenemaid, on restoran ise ka veits vipikam kui senine koht. Aga samas pole liiga ülepingutatud ka. Hästi palju on püsikliente. Ja neist pooled on prantslased ja ülejäänud on venelased või itaallased. Või noh.. peaaegu..mõned inglased ikka ka. Aga väga palju on klientide(ja üldse ümberkaudsete elanike) hulgas Londonis elavaid mandrieurooplasi.

Töökaaslased tunduvad päris toredad. Ma loodan et Siim nüüd seda ei loe, aga seal on päris kuumad poisid..aga seda ma kirjutan ainult selleks, et neid sõbrannasid, kes peaks mu blogi lugema, endale siia külla meelitada.. Noh tüdrukud on ka tegelikult ilusad niiet poistel sõpradel on ka põhjust tulla külla:)

Esimene tööpäev läks muidu päris okeilt, aga suutsin kohe alguses ühe segaduse tekitada. Nimelt me avame nädala sees kell 12 (Mõnus vaheldus varasemale 6.45`le:D) aga peame juba 10 seal olema ja hakkama restorani päevaks valmis seadma. Ja siis toimetasime seal ja ma hakkasin ühte veekannu üles tõstma. See oli selline päris suur kann(äkki umbes 3 liitrit). Aga kui sangast kinni võtsin ja käe tõstsin, tuli sang kaasa, aga kann mitte. Ja kannu sisse tuli 2 auku(seal kus enne sang oli) ja vesi voolas neist lahinal välja telefoni ja tähtsate paberite ja kaardimakseterminali peale:D Ma olin lihtsalt shokis..Tegelikult see polnud üldsegi minu viga..see oleks juhtunud ükskõik kellega, kes järgmisena oleks kannu tõstnud. Aga lihtsalt selline mõnus algus tööle:DD

Muidu uudist veel niipalju, et hakkasin siin trennis käima. Meil on kohe kodu juures David Lloydsi spordiklubi. Seal on ujula, jõusaal ja kõikvõimalikud erinevad trennid. Varem käisin niisama kodu juures jooksmas väljas. Aga neil oli seal just päris hea liitumispakkumine ja nüüd käin seal. Aga praegu on kell nüüd nii palju, et ma tõmban otsad kokku, lähen joon natuke veel teed ja vaatan Siimuga telekat ja siis läheme magama. Tsau!

Vahepeal on mul see blogipidamine väga soiku jäänud ja mõtlesin, et annaks natuke teada, kuidas meil Siimuga siin läinud on.

Põhimõtteliselt ei ole me midagi põnevat teinudki vahepeal, mõlemad oleme kõvasti tööd rabanud. Mul oli eile üle 8 päeva vaba päev(mille lihtsalt maha magasin) ja Siimul on suhteliselt sarnane graafik. Lähiajal on mul tööl teatud muudatusi oodata..järgmisel kolmapäeval tuleb mul baarikoolitus ja siis mingi hetk harjutan restoranipoolel töötamist.. ja iseenesest on omanik minuga väga rahul ja tahab mind tasapisi juhatajaks hakata koolitama. Aga see selleks.

Natuke veel tööst rääkides.. täna ma teenindasin sellist jalgpallurit nagu Frank Lampard:D Ma muidugi ei osanud üldse seda arvata ja mõtlesin et noh niisama mingid kaks noort meest. Siis mingi hetk Rahul (mu üks India töökaaslane) küsis et kes teenindab lauda nr 404.. ma mõtlesin et..okou..kas mingi jama on selle lauaga või..et kas unustasin midagi ära või:D ja ütlesin aralt et…eee..mina. Ja siis ta ütles et kas sa tead kes see on..sa teenindad FRANK LAMPARDIT:D  Ja nüüd ma võin siis teile kõigile ka öelda, et ma teenindasin täna FRANK LAMPARDIT:D Hakkasin pärast mõtlema, et peaks nende jalkameeste näod pähe õppima..meie restoran on CHelsea staadionist umbes 5 minuti kaugusel..raudselt igasugused tippjalgpallurid käivad meil koguaeg ja mina lihtsalt ei tea. Alatasa on mingid dressides ja spordikottidega noored kutid meil seal muidu. Jama ainult, et ma selle maha magasin, kui Torres siin käis:(

Nii..aga mis siis veel.. ega midagi eriti polegi. Siimu sugulane Tanel ja ta tüdruk Monika on praegu Londonis ja täna vist saame nendega õhtul kokku.

Siim on täna muidu mingil loodusfotoüritusel. Ma täpselt ei tea seega ma ei hakka rääkima ka. Mul läks natuke ühest kõrvast sisse teisest välja. Aga igatahes ta on täna ja homme mingil loodusfoto konverentsil kus pidid maailma tipploodusfotograafid kõik rääkima.

Aa..mõtlesin oma tänasest tööpäevast ka rääkida. Mul viskas esimest korda töökollektiiv veits üle..

Olin hommikul tööl ühe Mongoolia või Birma (mul läheb segamini, millised meie pilukatest kusagilt on..aga neist 2st kohast nad igatahes on) poisiga. Tema ülesandeks oli deli osa valmis seada(võileibade materjalid ja salateid teha ja palju muud) ja kohvisid ka teha. Ja mina pidin tegelema kõikvõimalike kookide, saiakestega; teenindama kõiki kliente kes enne kella 9-sat tulid (ja neid on päris palju), kassa asju tegema jm.

Mingi hetk tulid väikese intervalliga tööle 2 kokka. Esimene neist palus, et ma talle kohvi tooks (ma pole seni ise teinud seal kohvisid sest seda teevad deli tüübid). Tõin. Umbes 15 min hiljem tuli järgmine tüüp kööki ja kui ma sealt jälle läbi jooksin mingeid ülesandeid tegema tahtis ta ka kohvi. Ütlesin soovi edasi. Aga meil oli väga palju teha ja klientidega jännata. Siis tuletasin sellele delipoisile 5 min hiljem uuesti meelde. Ja siis veel. Ja siis ta ütles mulle et ta ei viitsi neile kokkadele teha ükshaaval jooke. Et meil on niigi palju oma ülesandeid ja me ei peaks nendega tegelema..et kui nad mitmekesi koos tahavad, siis teeb. Aga mul oli iga kord, kui mul kööki asja oli veits nõme tunne. Varem oli ka ükskord, et kokad(seesama kokk ka) tahtsid kohvi ja siis ma ütlesin mitu korda edasi aga tookord kohvitegija unustas ära ja pärast köögis toriseti minuga. Ja nii ma siis hakkasin ise praegu sellele tüübile ta tahetud lattet tegema sest ma nats pelgan seda tüüpi pluss temaga on nii suur keelebarjäär et ta ei oleks sellest mõistlikust seletusest “praegu pole aega” aru saanud..Aga juba ta tuli köögist välja ja hakkas mölisema ja siis hetk hiljem nad selle tüübiga juba sõimasid üksteist ja saatsid teineteist pikalt:D Täielik draama. Ja pärast ma sain köögis ta käest sõimata, et miks ta kunagi ei saa oma asju kui ta mu käest küsib. Nõme olukord, kuhu ma lihtsalt lollisti vahele jäin..aga see tegi igatahes terve hommiku ebameeldivaks.. ok..aga niipalju mingist mõttetust kohvijutust:D

Lisaks on mul kõigi pilusilmadega koguaeg ka arusaamisprobleeme:D Mina ei saa neist ja nemad minust aru. Sõnadest küll..aga mõttest mitte.

Toimetasime ühe Mongoolia tüdrukuga 5 min vaikides kõrvuti. Lõpuks ta tegi sellist smalltalki..et kuidas läheb. Ma ütlesin et hästi ja siis küsisin talt et kas ta on juba mitmendat päeva tööl järjest (..et kas ta on juba väsinud või ta on ainult nädalavahetuse perioodil tööl). Ja ta ei saanud must aru. Sõnadest küll. AGa ütles et ei saa aru, mis mõte sellel lausel on. Et miks ma seda küsin või et mis selles lauses küsimus on. Stiilis..mis sul viga on?

Ja pärastpoole ma viisin 2 kohvi lauda.. ja see deli poiss.. Ütles mulle: “My friend make coffee 10 hours”. Ma olin et..ee..? mida? Kas meil tööl keegi tegi kohvi 10 tundi?Või kell 10? või et kas ma tegin midagi valesti? Või kas see oli mingi nali, mis ta viskas? Või miks sa seda ütled? Ja ta lihtsalt kordas.. “My friend make coffee ten hours. Understand now?”.

Ma ilmselt ei oska inglise keelt..

Eile, kui mul vaba päev oli, plaanisin minna Sohosse, sest seal pidi kuuldavasti palju igasuguseid kangapoode olema. Et mul erilist sotsiaalset elu siin Londonis pole (peale Siimu ja Ilona pole mul eriti kellegagi hängida sest mu multikultuurne töökeskkond eritie ei ahvatle..), siis hakkab tasapisi igav. Ja et ma ei taha päevad(võinoh pärastlõunad, kui töö läbi on) ainult meie 500+ kanaliga SkyTV ees vedeleda, mõtlesin endale õmblemise läbi tegevust leida. Siim tuli minuga umbes tunnikeseks kaasa sest tal oli ka sealkandis asju ajada, aga jättis mind varsti üksi, et tööle minna (meil elu tõesti keerleb praegu ainult töölkäimise ümber..sellega vast vabandan ka meie igava blogi välja..et meil elu ongi päris igav:P). Enne jõudsime veel ühes koogikohas käia, kus juttude järgi pidid olema maailma parimad koogid. Olid tõesti päris head..ma suutsin ennast lausa südemepahani täis pugida. Seal vestlesin ma elus esimest korda ka dragqueeniga (vabandage kõik et nüüd nii kitsarinnaline olen), kes meid teenindas ja mulle plastikust lusikad kaasa andis.

Selgus, et London ei ole mingi eriline kangaparadiis. Kuigi ühel tänaval oli kangapoode lausa 7, siis müüdi kõigis ainult siidi (hinnaga alates 500-600kr meeter) ja siis mõnes oli ka paar rulli hirmkallist, aga koledat trikotaaži. Küll aga oli seal üks vahva litrite ja pärlite pood. Otsustasin, et kui õmmelda ei saa, siis mingit näputööd tahaks ikka teha ja seadsin sammud sellise odava poe nagu Primarki poole, et sealt mingeid suvakaid musta värvi t-särke osta ja neid igasuguste pärlitega ümber meisterdada. Raiskasin peaaegu kogu aja Oxford streeti lõppu ja siis Sohosse tagasi marssimise peale (muide Primarkis ei olnud pmst. ühtegi normaalset maikat ega t-särki). Jõudsin umbes kolmveerand 5 tagasi ja siis märkasin, et tegelikult oli seal igasuguseid ägedaid kaltsukaid ja muid kunstipoode..nende sulgemiseni jäi nii 15 minutit. Seega plaanin sinna kindlasti millalgi tagasi minna. Aga hea kangapoe leidmisega peab veel vaeva nägema..

Eile õhtul tuli Siiri ka londonisse. Siis õhtul istusime natuke siin ja jõime siidrit. Ja ma vajusin nagu tavaliselt umbes 15 minutit enne Siimu koju jõudmist ära. Meie graafikud seni ikka kohe üldse ei klapi..

Viimased poolteist nädalat olen pea iga hommik pidanud ärkama vahemikus 5.45-6. Mul hakkab töö kell 6.45:D.. Sõitsime Siimuga ühel päeval metroos ja seal oli The Timesi reklaam, millel oli ära toodud fakt, et keskmine Londonlane ärkab igal hommikul kell 6.04… Ja kui arvestada et kindlasti on siin ka tohutult palju normaalseid inimesi, kes ärkavad umbes nii 8-10-12 siis mõelge kui paljud peavad ärkama umbes kell 3 öösel, et seda keskmist alla tõmmata.

Igatahes..täna oli mul vaba päev, aga sellest hoolimata pidin varakult ärkama, et intervjuule minna. Pidin endale National Insurance Numberit taotlemas käima. See on põhimõtteliselt selline number, kus on registreeritud mu aadress ja siis selle numbri põhjal maksan ma ka töötasult makse jne.. Et iseenesest kindlustusega pole seal suurt pistmist (ja mingeid benefite ma siin saama ei hakka..ainult maksan makse:D). Aga õnneks läks seal vist hästi ja mingeid probleeme ei ole ja nüüd pean ainult nende kirja ootama jääma.

Siim luges kusagilt internetist, et täna sadas Eestis juba lörtsi vist Vilsandil. Meil on mõnus augusti-lühikeste varrukate ja õhukese kampsi-ilm. Pärastlõunal, kui Siim on tööle läinud (meil on selline tore töögraafik, et ma olen sel nädalal tööl 6.45-3 ja tema neljast õhtul poole 12ni öösel) lähen vist parki raamatut lugema. Registreerisin ennast just raamatukogus lugejaks ja nüüd olen viimased paar päeva igal vabal hetkel Wuthering Heightsi lugenud.. See on ikka kohutav, kuidas keel on 3 aastaga peale kooli rooste läinud. Noh..selline igapäevaloba..sellega pole mingit probleemi ja pealegi seda sai USAs ka praktiseerida. Aga sõnavara on palju kitsamaks läinud kui see Paavo Inglise kirjanduse tundides oli. Seega ma nüüd otsustasin, et hakkan järjest klassikat läbi lugema.

Ma tahaks õudsalt juba siia pilte ka panna üles muidu.. meil kodust ja igapäevategemistest jne.. AGa siiani oleme Siimuga vist ainult 1 korral pilte teinud. Siis kui Richmondis käisime. Ja mul oleks naljakas üksinda fotokaga ringi käia ja pilte teha(kuigi ma mõtlesin, et peaks ikka täna pargis mõned reidikad tegema endast..:D)

Aa..siis veel tahtsin kirjutada sellest, et viimasel ajal olen üha rohkem hakanud mõtlema, et võib-olla ma ikkagi ei teinud delAzizi tööle minnes päris õiget otsust. Iseenesest on seal väga palju head- ma jõuan tööle umbes 3 minutiga, seal ei ole ülemäära raske, meil on head toidud ja töötajad on ka päris toredad. Hmm..tegelikult ma vist ei olegi veel eriti rääkinud midagi oma töökohast. Noh..meie koht koosneb 2 poolest: on deli pool, kus me pakume ka igasuguseid häid toite ja küpsetisi ja kus on umbes 40 kohta.. ja siis on restorani pool, mis on veits fancym.. Ja väljas on ka 15 lauda. Tegelikult on see koht väga nummikas.. kui te ainult näeksite meie koogiletti..mm.. Ja töötajad on deli poolel kõik noored. Aga meil ei tööta restorani peale mitte ühtegi inglast. On Prantsusmaalt, Poolast, Venemaalt, Ungarist, Portugalist, Mongooliast, Birmast, Mauriitiuselt, Argentiinast…ee..igalt poolt:D Erilist sõpsimist vist tööväliselt seal ei käi. Vähemasti ei ole see midagi sarnast Saiakangile tüüpilise kommuunieluga. Aga samas kõik on ikkagi üsna toredad. Ja siis on kokad.. neid on ka kõikjalt üle maailma aga nemad on kõik keskealised mehed.

Aga kuigi tööl on kokkuvõttes tore, siis ma olen hakanud mõtlema, et peaks äkki veel ringi vaatama. Palga pärast. Sest et esimesed 3 kuud ma saan ainult miinimumpalka (noh..miinimumpalka saavad tegelikult enamus ettekandjad igal pool), aga meil on selline nõme süsteem, et tipp läheb kõigi vahel jagamisele..ja lähtuvalt tööstaažist.. ehk siis ma ei saa midagi:D isegi siis, kui ma päeva jooksul päris hästi tippi saan.. Ja nüüd, kus Siim saab enda restoranis keskmiselt 40 naela päevas ikka (tal on seal veel nii, et ta saab sularahas tippi ja kaardimaksetes ka), siis ma olen hakanud mõtlema, et kas on väärt nii vähese raha eest rabeleda.

Samas olen ma jõudnud juba kõikidele kohtadele, kus mu vastu huvi tunti, ära öelda. (Isegi Jigsawst muide helistati tagasi:D;).. ) Aga käisin just ühel päeval Siimul ta tööl vastas ja siis ma ise ei pannud seal kedagi tähele, aga ta boss küsis järgmisel päeval, et kes see tüdruk sul siin oli ja et kas ta ei otsi tööd juhtumisi ja kas ei tahaks meile tulla? (See on juba 2. kord, kus ma ise ei kandideeri aga Siimult küsitakse mu kohta;D egoboost täielik). Ja nüüd ma ootangi telefonikõnet sest et nad tahavad mind proovipäevale. Aga et vist ei ole eriti hea päris samas kohas töötada Siimuga (tööl on ikka stress.. ja vaevalt et me saaks eriti palju samades vahetustes olla ja me ei näekski üksteist äkki enam eriti), siis ma lähen nende ühte teise restorani, mis on Siimu omast u 15 minutit kaugemal.

Vot..nii.. aga ma nüüd teen väikese pausi kirjutamisesse. Tsau

Jee! Vaadake, kui ilusaks ma juba meie blogi olen tuuninud..

Nyyd peab veel kuidagi selle probleemi ka lahendama, millele Sander t2helepanu p88ras.. et teie saaksite ka kommentaare postitada..

Aga ei oska:(.. Siim läks kella 11ks tööle ja ma siin mõtlesin, et sisustan oma vaba päeva igasuguste tublide tegevustega, sealhulgas panen midagi meie suhteliselt tühja ja igavasse blogisse üles.. Aga peale umbes 20 minutit üritamist ei suutnud ma ikkagi pilte fotokast arvutisse laadida..

Seega ilmselt käin talle õhtul pinda, et ta aitaks mind siin selle blogi kujundamisega ja õpetaks, kuidas pilte panna. Käisime eile Londoni vist kõige suuremas pargis. Richmondi pargis. Seal oli megailus.. hirved jalutasid ringi ja jänesed ja siis igasugused põnevad linnud..näiteks elab seal suur kogukond metsistunud rohelisi papagoisid.. Ja mõtlesin et näitan teile ka kui kena seal on aga ilmselt pean sellega õhtuni ootama..

Ma ilmselt lähen ja teen sel ajal teisi tähtsaid toimetusi nagu näiteks käin pangas ja raamatukogus jm. Loodetavasti õnnestub mul täna endale lõpuks pangakonto teha.. Siinne pangasüsteem on täielik idiootsus. Aga ma räägin sellest vast ka millalgi hiljem.

Tsauki